[usernames]'s blogs

Meenutan õhtut,kui randa mind viisid,

nii vaikne seal taevas ja naeratav kuu.

Harjal vahumüts,lained mühinal keesid,

luitel seistes,läks meelest kõik muu.

Sa vaatasid öhhe,pilk kelmikalt säras

mu mõtteid lugeda asjatult püüdsid.

tundsin,et seisin seal tunnete käras

ning ei kuulnud,kui mu nime sa hüüdsid.

Taas olen ma nõutu,kas ennast ma petsin

ehk polnudki sina,kelle huulil mu nimi?

Sinu sõnu võibolla liiga tõsiselt võtsin,

mis hinges kõik tunded lõi segamini. -Ocean-Babie-

Ühe piltilusa mereranna taustal
jälgin imelist kuutantsu lainetel..
Ta peegeldub ühel õhtul
veel, ajatähtede sajus
merelainete vahul..
aina lähemale mind kannab
igal hetkel mu meeltes..

Mida kauem see helgib
ja särab ja peegeldub,
seda rohkem tahan teada ja tunda,
mis on see soojus
mis mu vaatamise nendib ?
Just praegu ja siin...
mu silmade ees ..
põleb see magus tunne
nii kaugel ja lähedal
kui suur ere leek ..
ja ma ei suuda
selle vaatamist lõpetada!

Kõik mu ajaseierid
löövad vaid üht ja üht,
ja kõik mu mõtetes
näeb ja ei näe und!
Viib taeva kõrgele
tuule õrna puudutust
tunnen lehvivais juustes,
taas valgus sirutub,
on pisarad ära valgund
Tunnen soojust taas
südame juures
olen tagasi siin
kuskohast ma kadusin.

Ja enam mitte pisaratega
vaid naeratusega ..
uuena, sinuga koos.
Kadunud vette kuu,
kadunud…

Mäletad seda aega
seda suurt vaeva...
Kui me kohtusime laagris.
Sa ütlesid, et
Hakkame Käima!
Ma ütlesin, et ..
Davai .


Aga kui Aeg möödus .
Reidis sai natuke räägitud
Kui tulemas olid Tasemetööd,
Rääkisime vähe!

Ma juba mõtlesin
Ja kõhklesin
et kas olla veel koos.
Suhe oli juba nagu närtsinud roos!

Kuid Äkki ,
Äkki mulle helistati
Ja kõrva mulle vilistati
Kohe ma aru sain
Näol mu naeratus oli lai

See olid sina!
KAs tõesti sina?
Mõtlesin ma
Kas tõesti sa.

Nüüd mul kindel otsus oli
Oli mis oli
Aga sinuga ma jään
Ajad meil nii hääd
JA Õnnelik olin ma
Sinuga...

Üksildase tiigikese ääres,

nutab üks neid...

Tal vapuvad õlad,

ja ta pisaratel pole lõppu.

Pole midagi, mis teda trööstiks.

Ta langetab ahastades käed,

nagu puu loovutab rajule oksa.

Hääletult pomiseb,

kas tõesti nõiasõnad need?

Ei , ta sosistab oma armsama nime.

Õõtsutades end,

käed ristatud rinnale.

Ta karjub,

tuul ta hääle minema viib.

Piisad langevad ta näole,

kuid ta ei hooli neist.

On vaid tema ja tema murtud süda.

Suudlus kõhule = Ma olen valmis!
Suudlus laubale = Ma loodan , et oleme igavesti koos
Suudlus Kõrvale = Sa oled mu elu!
Suudlus põsele = Sa oled nii armas ..
Suudlus käele = Ma jumaldan sind.
Suudlus kaelale = Me kuulume kokku
Suudlus õlale = Ma tahan sind
Suudlus huultele = Ma armastan sind

Mida käitumisviisid tähendavad:

Käest kinni hoidmine = Me meeldime üksteisele
Patsutus tagumikule = See on minu
Kõvasti kinni hoidmine = Ma ei taha sust lahti lasta
Silma vaatamine = Ma tahan sind kogu elu armastada
Juustega mängimine = Ütle , et sa armastad mind
Käed ümber keskkoha = Ma armastan sind liigapalju, et lahti lasta.
Suudluse ajal naermine…

 Raske on lakata mõtlemast sinule.
ei ole kerge viibida sust nii kaugel..
raske on korrutada aina endale..
kõik eesolev veel polegi liiga kaugel..

Valulik on olla üksi iseendaga
mõelda et oled ka nii ja mõtled minule..
raske on üksi ärgata..
anda uuesti oma mõtted naeratavale kurbusele..

Vahel on raske vaadata armunuid teisi..
ja ma ei saa olla sinu lähedal..
ei tea kas igatsed mindki veel veidi..
kuid ma ei julge enam nende sõnadega
sulle läheneda..

Kas tugevus seisnebki selles,
kui jätad end vakka ja suled kõik endasse,
kui väliselt mõlkimata,siis sees puruned,
nagu aatompomm lõhkeb sees,
Et vaid Ise ei puruneks.

Ma pole veel katki,aga pole ka terve,
vajan su hoolt,mõistmist ja toetust..
Tean et on palju teisi,
pean nägema sind…

 Ocens apart
Day after day
And I slowly go Insane
I hear yoor Voice, on the Line
But it Doesn`t stop the Pain
If I see yoo next to never
How can We say Forever
wherever yoo go whatevar yoo doo
I will be Right Here Waiting Fo YOO
watever it takes or how My Heart  Breaks
I will be Right Here Waiting Fo YOO

I Took for granted All the times
that I thought would last somehow
I heare the laughter I taste the tears
But I can`t  get near yoo now

oh  can`t yoo see it baby
you`ve  got me going  grazy
wherever yoo go whatevar yoo do
I will be Right Here Waiting Fo YOO
watever it takes or how My Heart  Breaks
I will be Right Here Waiting Fo YOO

I wonder how we can survive this romance
But in the  end if Im with yoo I`ll take the chance
oh  can`t yoo see it baby
you`ve  got me going  grazy
wherever yoo go whatevar yoo do
I will be Right Here Waiting Fo YOO
watever it takes or how My Heart  Breaks
I will be Right Here Waiting Fo YOO
waiting for YOU

Ootus

Ma ootasin sind sellel külmal ööl,
ma teadsin, et sa ei tule.
Ma sumpasin läbi öö sumeda vöö,
kui järsku su häält ma kuulen.

Sa hüüad läbi valge lume,
kuid öö on ikka külm ja jube.
Ma  kõnnin edasi,
sest tean, et teen õieti sedasi.

Kuid järsku ma tunnen,
et nõrkus mind võidab.
Ma viskan end lumme,
ja kuulan-Kas su hääl veel kostab?

Pisared langevad silmist,
nagu oleks see mõnes filmis.
Sa tuled mu juurde
ja suudled mind suule.

Sa arvad, et laheneb kõik,
ja loodad, et sinu on võit.
Kuid seda sa ei tea,
et ei unune see mul eal.

Ma mõtlesin, et käitud teistmoodi,
kuid nüüd siis tean,
sind vaid selleks loodi,
et mind kiusata.

Ma ei saa sinust aru
ja vahest ongi see hea
ja ma teadma ei pea
kas olen teinud midagi valesti.

 Igal hommikul avan lootuses silmad,
et täna uuesti saaks näha ma sind,
keegi teine ei tunne ja ei tea
millise tundega vaatan ma sind...

Kuid täna kui ma sind nägin,
sul silmad riivasid mind.
Ma tuntsin korraga ja teatsin,
et oled märganud mind.

Nüüd päevast päeva ma loodan,
et pilgust enamat saab,
ma siiani ikka veel ootan,
et mind oma embuses hoia sa...

Päev päevalt möödub,
liiga kiirelt läheb aeg,
kuid mul ikka pisarad silmas,
ootama pean sind.

Ma olin rumal kui arvasin,
et armastada ehk suudad sa mind,
miks ma unustada ei suuda sind,
miks ei armasta sinagi mind.

Lumega on kaetud maa,
enam ma sind näha ei saa,
oled minu jaoks lootusetult kadunud,
seina meie vahele ladunud!

Sind hoida enam ei saa,
ei kallistada, ei suudelda ma,
kustunud on leek,
mis kord nii eredalt lõkkele lahvatas!
 Sa olid midagi erilist, ebamaist,
just kui teiselt planeedilt,
kus ei eksisteerinud kurjust,
vaid domineeris õnn ja armastus!

Kuid nüüd olen ma üksi,
mõtlen ja vaevan pead,
kus küll sisse tulid vead,
kuid on hilja , paratamatu on see saatus!