Igal hommikul avan lootuses silmad,
et täna uuesti saaks näha ma sind,
keegi teine ei tunne ja ei tea
millise tundega vaatan ma sind...

Kuid täna kui ma sind nägin,
sul silmad riivasid mind.
Ma tuntsin korraga ja teatsin,
et oled märganud mind.

Nüüd päevast päeva ma loodan,
et pilgust enamat saab,
ma siiani ikka veel ootan,
et mind oma embuses hoia sa...

Päev päevalt möödub,
liiga kiirelt läheb aeg,
kuid mul ikka pisarad silmas,
ootama pean sind.

Ma olin rumal kui arvasin,
et armastada ehk suudad sa mind,
miks ma unustada ei suuda sind,
miks ei armasta sinagi mind. 

Patīk 4