Ootus

Ma ootasin sind sellel külmal ööl,
ma teadsin, et sa ei tule.
Ma sumpasin läbi öö sumeda vöö,
kui järsku su häält ma kuulen.

Sa hüüad läbi valge lume,
kuid öö on ikka külm ja jube.
Ma  kõnnin edasi,
sest tean, et teen õieti sedasi.

Kuid järsku ma tunnen,
et nõrkus mind võidab.
Ma viskan end lumme,
ja kuulan-Kas su hääl veel kostab?

Pisared langevad silmist,
nagu oleks see mõnes filmis.
Sa tuled mu juurde
ja suudled mind suule.

Sa arvad, et laheneb kõik,
ja loodad, et sinu on võit.
Kuid seda sa ei tea,
et ei unune see mul eal.

Ma mõtlesin, et käitud teistmoodi,
kuid nüüd siis tean,
sind vaid selleks loodi,
et mind kiusata.

Ma ei saa sinust aru
ja vahest ongi see hea
ja ma teadma ei pea
kas olen teinud midagi valesti.
 

Patīk 4