[usernames]'s blogs
( http://en.uniteddogs...)
PALUN ANNA ALLKIRI JA SAADA EDASI! :/
1. VAATA !
2. ANNA ALLKIRI !
3. PANE ROHELINE !
4. LISA KA ENDA PÄEVIKUSSE !
Aitame neid, kes abi tõesti vajavad !
Suured tänud kõigile kes annavad allkirja ! (;
Igatsus.
Mu südames on närbumas lilled,
Pole kedagi, kes kastaks neid.
Mu südames peituvad tähed,
Pole kedagi, kes otsiks neid.
Mind hoiab veel su armastus tugevana,
Aga seni kuni igatsusest saab nukrus.
Mu südames kuivab meri,
Pole kedagi, kes hoolitseks tema eest.
Mu südames varjub päike,
Pole kedagi, kes lükkaks pilved eest.
Mu huuled igatsevad suudlust,
Et püsida kaunid.
Mu hing vajab üht kallistust,
Et särada edasi.
Mü südames ei kostu linnulaulu,
Pole kellegile laulda.
Mu südames pole hommikut ega õhtut,
Sest lootus ärgata sest ootusest on igatsusest väiksem.
Igatsus paneb südame tuksuma,
Aga seni kostab see vaikselt.
Sind pole siin, et lohutada mind
Ja sa ka ei kuuleks mu karjeid
Kuni kardaksin olla pimedas.
Mu südamesse tuleb valgus siis,
Kui kuulen su häält,
Aga seegi vaid mõneks hetkeks.
Mu süda igatseb sind
Ja tahab olla vaikne,
Kuid ta ei suuda,
Sest vaikus on igatsusest väiksem.
Mu südames sajab vihma,
Sest kellele ilusad päevad?
Mu südames kuuleb vaid nuttu,
Sest kelle jaoks ta naerab?
Kui ma sind näen,
Mu süda on õnnest hullunud.
Taas särab päike
Ja kostub linnulaul
,Sest igatsus on armastusest väiksem.
Miski pole korras, sellises olukorras,
Mai suuda kellegiga suhelda ega koos olla
Mul on illusioonid näen kõikjal sind liikvel
mai suuda kirjutada enam millegist riime
Vaatades su pilte öö läbi pisar peegeldub ekraanilt,
tehes kõigi ees head nägu, olles ise kurb ma ei saa nii
olen murdund seda tead tõeliselt vaid sina
nutust läbi vettind ei kuiva padja alt mu lina
paaniliselt jälgin telefoni ehk helistad
päev päeva järel lootusi hellitan
tahan olla su kõrval, sind hellalt silitada
hellitada, vaadata kuis uinud, kuis sa magad
mai ole keegi ilma sinuta
mul pole kedagi teist, sest oled maailma ilusaim
ma armastan sind, mul igatsus su järgi
see kutsu mis su kaisus kannab minu parfüümi
on kurb sest ta teab kuidas kannatan
ta palub sult et me üksteist armastaks ja koos teda kaisutaks...
Pisarad tuleb pühkida tühjaks nutetud silmist,
ja leppima pean tõega, et Sind ei näe vist.
Läbi pimedate ööde mõtlen sinust iga tund,
väheldes ühelt küljelt teisel, näen sust und,
meenutan aega kui mind soojalt emabama tulid,
kohtumine pargis kus põles ainult tuli,
ja vaadates pilti mille südamest kinkisid,
mida andes omal silmad kinni pigistasid.
Sõltumatud ja siirad, rõhuvad ja ranged,
hirmule selga ei keera.
Kindlad ja kanged, raudsed ja reetmatud,
silmi ei langeta maha.
Kordumatud ja konkreetsed, vabad ja vankumatud,
sõbrale truudust ei reeda.
Tugevad ja truud, jõulised ja julged,
seiklused ootavad ees.
Üht äkki pidurdus aeg,
ja me kukkusime maha,
lõi kaheks tükiks meid vahemaa,
sõprus kui lihvimata teemant,
jäi lihtsalt lebama.
Sõltumatus, siirus, rõhutus ja rangus,
sundisid uuesti otsima.
Kindlus, kangus, raudsus ja reetmatus,
panid taaskord proovile.
Kordumatus, konkreetsus, vabadus ja vankumatus,
viisid lähemale soovile.
Tugevus, truudus, jõulisus ja julgus,
tõid lõpuks Sinu juurde tagasi.
Tuli talv,
tulid karmid tuuled.
Oli külm,
su süda oli taaskord jääs.
Sa olid sama kurb,
kui iga teinegi talv.
Sa teadsid, et egas see talv ei möödu teisiti.
Su peas keerlesid need samad mõtted,
mis eelmine
ja üle eelmine kordki.
Sa ei saanud ikka veel aru miks.
Jällegist läksid sa välja jalutama,
üritades millegile muule mõelda,
kuid taaskord asjatult.
Sul tuli ikka veel meelde,
see karm talv,
mis tookord Tema
sinu juurest jäädavalt viis.
Sa ei suuda ikka veel aru saada,
miks just Tema.
Miks just siis,
kui nad olid õnnelikuks saanud.
Sa ei unusta kunagi seda lõputa sõda,
mis kestab sinu südames veel aastaid ja aastaid
ja mis ei too Sulle Teda tagasi.
Sa ei suuda kunagi selle sõja verd ja kurbust unustada.
Sa ei suuda unustada,
kuidas sa teda veel viimast korda kätel hoidsid
ja tasakesi kuulsid ütlemas
MA ARMASTAN SIND !