istun tormise mere ääres
kus laine möllabja tuul nii vali
istun majaka all ja vaatan seda merd
naaseb üks laev millel mustad purjed
mis tuleb ja viib siit rannast ühe kadund hinge kaasa
 ja pimeduseprints naerab
ta naer kajab kui kõu
ja istun seal hirmul ja nutan sest on valus
karjun laevale järgi too tagasi ära vii seda kallist hinge mu juurest
kuid nutan ka sellest et olen üksi selles kurbuses ja valus
olen tugev kuid ka mina vajan hellust ja hoolt
ja hulgun üksinduses sellel elu-merel
kas leidub ka mulle kaaslane kes
suudab mulle olla sama kindel kui
see majakas kellele olen mina igaõhtune
kaaslane
kolan rannas ja
näen viirastust ühest neiust seal valges
ta tuleb jõuab peaaegu minuni ja kaob sama kähku
kus kadusid sa mu ingel valges tule tagasi
ma tahan ja vajan sind
hoian sind oma embuses ja ei lase kellegil
sulle haiget teha..........

Patīk 4