Käed sügavalt taskus,
astun möllavas tuisus ja mõtlen...
,,Mis tulema peab,see tulgu!''
Ei vihka kedagi,ei armasta...mõtlen...
,,Mis on armastus?''...no olgu...
Kuid vana muretu maailma hülgan!
Käsib süda jääda,siis jään,
käsib minna,siis lähen...aga kuhu...
Siiski üle üle hangede...tuisus...ja koju,
kodu,kus on soojust,hellust,armastust...
ja mu kindlus.
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!