[usernames]'s blogs
Sõber on hea,
Sõber on hooliv.
Ja seda Sa tead,
et ta armastab loomi.
Aga peale loomade Ta
armastab Sind,
kõige kallim oled Sa
Tema Sõber sinilind.
Kuu kumas, kui sädeleb lumi,
pühas vaikuses unne suiguvad puud,
vaid üks ükssarv nii ergas ja hele
keset lagendikku seisatab
Kas ta karv nii sädeleb, helgib
lumevärvi on ta hõbedane keep
kuu sujuvalt sõuab ta poole,
kuid vahemaa vaid kaugemaks jääb
Väljas eredalt valgeks siis muutub,
kuid ükssarv ei liiguta end
ning taas kaob igavikku valgus,
vaid ükssarv veel helendab teel
tiibu sirutab, õhku ta tõuseb
vaid hetkeks veel helendab ta
kuu poole ta sõuab kuis suudab,
ning see viimaseks retkeks tal jääb
süttib eredaim täht taevavõlvil,
kuid kuust jääb see kaugele
vaid imetleda kuu võib seda,
sest ta süda kuulub ükssarvele
totu looming:)
Istud vaikselt tooli peal
Sind iga mõte kurvastab
Soovin, et oleksin seal
Soovin, et oleksin see , kes sind kallistab
Tahan, et saaksin sind rõõmustada
Vihkan seda, kui oled õnnetu
Tahaks sind kallistada
Tunnen, et olen siin mõtetu
Mu sõnad muudavad vähe
Mõtlen ju neid südamest
Ei mahu sulle need tõed pähe
Kuid see on ju minu armastusest
Oled mulle kalliks saanud
Oled tore ja lõbus
Oled mulle südamesse jäänud
Tahan, et oleksid rõõmus
Lumine lugu
Lumehelves langeb maha,
tasa, tasa.
Lumememm valmib tasa,
tasa, tasa.
Lumemees kukub maha,
tasa, tasa.
Memm sulab vaikselt, tasa,
tasa, tasa.
Vesi aurab kiirelt ära,
tasa, tasa.
Sest pilve vahel päike särab,
tasa, tasa.
Pilvest sajab jälle lund,
tasa, tasa.
Helbed näevad valget und,
tasa, tasa.
Jälle valmib memmehord,
tasa, tasa.
Nüüd sulada on nende kord,
tasa, tasa.
Vikerkaar siin toetus viivuks maha
meie lasteaia akna taha
tuli siia kuulutama äikest,
ennast peegeldama vastu päikest.
Mururada tema all sai märjaks,
ise jäi ta pilve peale pärjaks.
Vihmapiisad uhkes ilurivis
võlurite loodud kalliskivis.
Mitmest värvitoonist püsis koos ta
lõbus oli tema poole joosta.
Vikerkaare alla minna püüti,
värvidele hellitusi hüüti.
Lapsed tahtsid ilu imetleda,
oma käega teda puudutada .
Vikerkaart ei saadud võtta pihku,
nii ta joonistati pildivihku.
Lasteaia aeg kord lõpeb ära,
aga lõbus taevavärvi sära
ilmuda võib uuesti su ette,
KaugeleKaugele Jääb Miski Nii Ilus Ja Suur..
Tundub Nagu Armastus Kuid Midagi Muud....
TagantJärgi Mõeldes Nii Purunematu Ja Ilus...
Nüüd Siis Mõistan,HüvastiJätt On Valus.....