"Ma seisan, palun jää sina ka seisma. Hing meil sees keerleb, palun jää seisma. Kord kaotasin sinu, palun ära lase sellel uuesti juhtuda. Miks sa ei kuule, ma karjun. Igatsus, armastus , soov näha. Palun aita mind ! Muusika kajab meie kõrvus.Miks sa ei kuule ! . Kas ma pean tõesti karjuma ? . Kallis, jõulud on , palun oota mind.Ei ära mine, seal on jää. Palun seisa, ma kardan.. Ei ära trambi, pragu tuleb sisse. Kallis, ma ju ütlesin , et sa ei trambiks. Näed ma kaotasin su JÄLLE. Ma tean, et see oli su soov, minna ingliks, Mulle. Kuid mõtle, sa jätsid mu. Kallis tea ma armastan sind , igavesti !" Sõnas laval seisev piiga. "Ma tõesti armastasin sind." lausus ta nõrgenedes.

"Ma igatsen ju sind. kohutavalt. Palun tule tagasi. Kas ma siis ei tähenda sulle midagi. Isegi mitte kübetki. Aga miks. Ma tean, sa lihtsalt ei kadunud, Sa soovisid seda. Kuid see lõhkus minu jäädavalt, tuhandeks killuks. Palun tule tagasi. Me igatseme sind. Kord on aeg ka minu käes, kuid tea ma ei suuda andestada sulle. Sa ei tahtnud halba, et ma kurb oleks, ent see läks vastu pidi. Ma olen kurb, pisarates, lõhutud südamega. Sa ise lõhkusid selle. Saad sa aru, mida sa tegid ? Ma vihkan sind, kuid sisimas ikka armastan." kisas preili üle kontserdimaja saali. Aeg oli varsti käes, et etendus anda. Oma kallim unustada, igaveseks. "Alice ,tule me peame minema." lausuti tüdrukule kõrva.

"Ma ei taha. MA ei jaksa, see teeb haiget. Tundes seda valu mis sinu sees keerleb. Kohutavalt haiget. Ma ei jaksa elada, ma ei jaksa võidelda, kõige eest enda eest. Ma lihtsalt ei suuda teda unustada. Billi unustada. Aita mind, palun aita." kisas piiga nuttes. "Alice, aitab. Sa pead tugev olema. Etendus algab kohe. Palun sind." anus Tom põlvitades. "Palun jätta mind siia, üksinda." anus piiga. Kuid Tom keeldus ning tiris tüdruku vaevaliselt püsti. "Tule sa pead tugev olema. Kas või minu pärast." lausus poiss. "Jätta, see on kasutu. Tom palun aita mul ta unustada." tiris piiga, poisi pluusist nii kuidas jaksas. "Ma aitan, kui suudan." lausus kutt, piigat tugevasti kallistades.

"Sa läksid ja jätsid mu siia. Üksinda, ilma armastuseta, hoolivuseta, kõigeta. Süda ei jätta kunagi tuksumast, veri ei jätta kunagi keemast. Kuid sinul lõppes süda lööke löömast, veri keemast, sa lasid lahti oma armastusest. Miks ? . Ma nõrgenen iga sekundi tagant aina rohkem, mu süda lakkab tuksumast, nagu Billi oma. Kuid, mu veri keeb ka taevas edasi.. Mu unistused on purunenud, ma olen ise purunenud. Miks ma ei suuda ilma temata. Bill, palun võtta mind endaga, tiri mind sinna kus sa oled. Ilma sinuta on maailm tühi, kõle, hirmus. Ma armastan sind,“ veeresid tema huulilt sõnad, Billile. „Aitäh sulle !" Sosistas Alice vaikselt Tomile kõrva, ise aegamisi langedes. "Ma ei unusta sind kunagi," lausus ta viimased sõnad enne,kui silmad kleepusid Igavesti kokku.

Patīk