Me olime koos, sa lubasid jääda minuga igaveseks, miks sa purustasid selle, oma lahkumisega? Sa läksid ning ei tulnud enam tagasi, sa ju lubasid seda. Mida ma küll tegin, etma hirmutasin su ära, lasin sul minna? Palun, kas sa vähemalt mõtleksid minule, ma ju armastasin sind ja teen seda tänaseni, kuni surmani.

Miks sa ei vasta mu kõnedele ? Miks sa ei kirjuta mulle ? Olen ma tõesti nii tähtsusetu, et ei kuulu enam su ellu. Ma ju ainult tahan olla koos sinuga, mitte kellegi teisega. Miks ? Kuidas sa võisid ? Tead, kui palju see haiget teeb ? Sa ei tea midagi, sa lihtsalt läksid hüvasti jätmata. Ilma mingigi põhjuseta. Jätsid mu siia.

Ma ei tea, kuidas ma suudan veel olla selles maailmas, üksinda, ilma sinuta, meieta. See kõik teeb mulle piinarikkalt haiget, kuid see peab nii olema. Meil oli ju kõik korras. Sa olid õnnelik naeratasid, armastasid mind, kuid mis juhtus ? Olen põhjuseks mina ? Minu tujud, ebaviisakus, jonnakus ? Palun, lihtsalt ütle midagi või tule tagasi ? Äkki sa lakkasid armastamast mind või ei hooligi enam minust. Kas selles on süüdi keegi teine ?Leidsid sa omale parema kui mina ? Ma ju ainult tahan tõde teada ?

Sa tegid mu tühjaks kohaks, ilmetuks, mustaks. Ma ei tunne enam ennast ära. Sa oled nii vastikult armas, kuid ikkagi jätsid mu. Kas sa seda tahtsidki ? Jätta mind siia maha, ihuüksi, mitte kellegagi ? Kuidas sa julgesid seda teha ?Ma ju tahan sind.

Kuigi sa oled kõige kaunim ning armsam olevus maailmas, keda ma kohanud olen, tegid sa ikkagi mulle haiget. Ma armastan sind, kuid ikkagi ei suuda ma unustada seda valusat torget ning neid kohutavalt nõmedalt kõlavaid sõnu, mis kostusid su suust nagu tühi paljas loba. Sa tegid mulle haiget, torkasid noa selga, keerasid seda mitu korda, ringiratast.

Selle kõige kirjeldamiseks oleks vaja maailma kõige jubedamaid ning lukkupandamatuid sõnu, kuid kõik on kadunud, haihtunud õhku.Kas ma pean tõesti jätma kõik meie mälestused ning unustama sinu. Ma ei suuda seda, ma ei taha seda.

Oleksime õnnelikud, kui sa oleks siin praegu ? Kas sa ei tüdineks minust nagu sa tegid seda juba ? Vastaksid sa minu närustele küsimustele ausalt ? Teeks minu heaks midagi ? Ei, sest kõike pidin mina tegema. Ma olin su ori. Pesin pesu, tegin süüa, aitasin kodu korras hoida, käisin ning ostsin toidu kraami, lugesin su rahalist seisu, aitasin sind kõiges, milles vaid palusid. Kuid sina jätsid selle kõik maha ning läksid edasi, oma teed, ilma minuta.

Kas on raske tunnistada, et see oli viga ? Lahkuda ning jätta mind maha. Me sobisime nii hästi kokku. Ma aitasin sind, kui sa vaid palusid, ma toetasin sind, igas sinu otsuses. Ja see ongi tänu ? Olen ma tõesti seda kõike välja teeninud ? Tahtsid sa tõesti, et nii läheks ? Oli seda kõike siis vaja ? Mõtlesid sa ikka kõik selgelt järgi, kui tegid oma otsuse, jätta mind ? Kaalusid variante, kas minna või mitte ? Sa ju tegid seda ? Lõpeta see peitmine ning tule välja. Vasta mu närustele küsimustele, mis on jäänud mu südamesse ripnema nagu katkine niititükk riidel. Ma armastan sind. Ma ihaldan sind. Ma tahan sind. On seda raske uskuda ? Miks sa jätsid ? Miks? Ma ju ainult tahan teada Miks ?

Patīk