Fänni unistusest sügava armastuseni 14. osa
27, Los Angeles, USA

Eelmises osas:

*Cody tuli minu juurde, et koduseid ülesandeid anda. Läksime minu tuppa ja ma olin ühe asja täiesti ära unustanud. Piinlik...*

Omg, ma olin selle täiesti ära unustanud. Mul oli nii piinlik.
Kuna ma olin ka Simpsonizer, siis mul oli seina peal temast palju plakateid.

Ma punastasin: "Hmm... e... lihtsalt ära ütle midagi. Eem... ma olen ka Simpsonizer."
Cody lihtsalt naeris: "Haha, ei ole midagi, see on minu jaoks ok. Vähemalt sa ei ole mingi hull fänn."
Ma naeratasin ja alustasin: "Omg, sa oled Cody Simpson?! Omg, ma armastan sind nii väga. Kas sa abielluksid minuga, Cody?!"

Ma hakkasin selle peale täiega naerma. Olin naerukates. Jamh, selline oli hull Simpsonizer Melinda.

Mina *naerukates*: "Kas sulle meeldis see Simpsonizer Melinda Liley rohkem? :D Haha, nali. Agajah, ma ise ka imestan et ma ei läinud hulluks, kui sind esimest korda nädin."
Cody: "Haha, sa meeldid mulle täpselt sellisena nagu sa oled."
Mina: "Aww, ja sa meeldid mulle täpselt sellisena nagu sa oled. Sa oled isegi armsam, kui sa ei ole see LAULJAST Cody."
Cody: "Haha. Ma ei ole armas. Muide, sa ei kõla eriti haige inimesena. Sa tundud väga terve olevat."

Okei, ta tuletas mulle mu haiguse meelde. Tundsin ennast juba veidi uimasena. -.-
Kas ta teeb nalja?! Ta ON armas. Nagu miidaaaaa???!!!

Mina: "Kas sa teed muga nalja?! Sa OLED armas. Nii kuradima armas. 100 korda armsam kui mina ;)"
Cody: "Haha, mine metsa! Kui sa veelkord ütled et sa ei ole ilus või armas, siis ma ründan sind tuhandete suudlustega. Ja ma mõtlen seda tõsiselt."
Mina: "Oh, nüüd ma kardan. Amuide, kas sa saaksid mulle koduseid ülesandeid anda?"
Cody: "Muidugi, ingel."

Ma naeratasin. See sõna "ingel" oli nii armas, kui tema seda ütles.

Mina: "Ega sul midagi selle vastu ei ole, kui ma vannituppa lähen?"
Cody: "Eiei, mine aga."

Ma läksin vannituppa ja naeratasin. Siin on liiga palju häid asju juhtunud. Esiteks, ma käin Codyga samas klassis. Teiseks, ma olen temaga ajaloos pinginaaber. Kolmandaks, ta meeldib mulle ja ma arvan et ma meeldin talle ka. Ja neljandaks, me oleme juba kolm korda suudelnud.
Tõmbasin sügavalt hinge ja läksin tagasi tuppa. Naeratasin ja me õppisime natuke. Ta aitas mind mõnedes õppeainetes. Ta oli parem ja palju targem kui mina. Paar tundi hiljem ta läks koju ja mina läksin voodisse.

*Paar nädalat hiljem.*

Yaay, lõpuks ometi, ma olen terve. Jamh, ma tean, ma olin mingi väga pikka aega haige. See on minu viga. Kui olen üle pika aja haige, siis ka väga kauaks ajaks.
Cody on siin peaaegu iga päev käinud, kui mu vanemad tööl on. Me oleme lähedasemaks saanud ja iga kord kui ta lahkub, annab ta mulle põse peale musi ja kalli. Ja iga kord kutsub ta mind INGLIKS. See on lihtsalt nii armas :)
Igaljuhul, on laupäev. Aye, SimpsonSaturday. Täna ma olen vist terve päev arvutis, twitteris. Tähistan alati niimoodi laupäeva, teiste Simpsoizeritega. Nii igav.
Istusin diivai peal ja vaatasin telekat, kui mulle sõnum tuli. Awwi, see oli Codylt. Seal oli:

"Tere ilus! Ma loen su mõtteid... sul on nagu nii igav. On mul õigus?! :D Niisiis, tule sinna randa, kus kõikse imelisem asi mu elus juhtus, kell 6. Näeme seal. Tsau! <3 :P"

Wow. Rand, kus kõikse imelisem asi ta elus juhtus?! Kust ma peaksin seda teadma?! Oota... RAND?! Kõikse imelisem asi?! Kas sa teed muga nalja?! [Ma olin suremas, ausalt] Meie esimene suudlus juhtus rannas... kas ta pidas silmas seda randa?! Ok, kell 6, ma olen seal. Omg, see oleks nii piinlik kui ta ei mõelnud seda randa. Aga midaiganes, ma lihtsalt lähen sinna. Mu vanemad peaksid kell 7 koju jõudma. Ma jätan neile lihtsalt kirja.
Ma üritasin selle ranna peale mitte mõelda. Miks ta tahtis seal kohtuda?! Ma olin nii ärevil.
Jumal, aeg liikus ka nii aeglaselt.
Mõeldes, jäin magama.
Kui ärkasin, oli kell 5. Valisin riided ja läksin vannituppa. Tegin väikse meigi ja kammisin juuksed.

Kandsin selliseid asju: http://www.polyvore.com/cgi/set?id=41148630

Vaatasin kella ja kell oli 5.30, niisiis läksin välja. Kõndisin umbes 20 minutit kuni jõudsin kohale. Seal ei olnud midagi. Ma kõndisin edasi ja edasi, ikka ei midagi. Asi muutus juba piinlikuks. Aga peale natukest kõndimist märkasin õrna valgust säramas. Wow, vaade oli imeline...

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mis seal oli? Kas meeldis? Pane like ja kommenteeri kui meeldis ;) Kas peaksin ikka edasi kirjutama?! Võin vabalt lõpetada ka kui tahate ;) Järgmine osa varsti ;) Head vaheaega, tulevaid jõule ja tulevat head uut aastat ka teile! :)

~Lallu ^^


11 skatījumu
 
komentāri

Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes