Ma olen haiget teinud ja ma olen haiget saanud. Ma olen armastanud ja mind on armastatud. Ma olen olnud julge, ülbe, arg, enesekindel, ebakindel. Ma olen põrmustanud ja mind on põrmustatud. Ma olen vihanud ja mind on vihatud. Ma olen kõigest inimene. Kuid praegu, siinsamas olles, võin ma öelda, et ma ei ole see, kes ma olin eile ja homme ei ole ma see, kes ma olen täna. Ma ei taha minevikust kaasa võtta halba. Ma tahan kaasa võtta õppetunnid. Ma ei taha olla koos inimestega, kes minult võtavad, kuid midagi ei anna. Vajadusel joon koos nendega kohvitassi lõpuni ning laiali me lähmegi. Ma ei saa öelda, et ma andestan inimestele nende vead. Ei, nii hea inimene ma ka ei ole. Ei saa ka. Aga mõnele inimesele saan ma anda uue võimaluse. Mulle kallid inimesed saavad selle. Aga ainult ühe. See on nagu lotovõit. Sul on olemas pilet, mille võidusumma on miljonites, kuid mis kasu sellest on, kui sa selle pileti põlema paned? Siis võid ainult rääkida, mul oli.. Jah, oli. Ma ei saa vihata inimest, keda ma armastan. Ma võin olla vihane, mitte rääkida, kuid ma ei saa vihata. Ma saan olla päikesekiir, kes toob inimeste näole naeratuse ka siis, kui nad tegelikult naeratada ei taha. Miks ma peaks siis olema kõuepilv,kes toob ainult äikest ja maru ning mitte iial päikest? Jah, ma olen kõigest inimene. Iga päev natuke parem, kui ma olin eile. Iga päev natuke...

Patīk