oleks mul püss ja kuulid..
siis laseks end maha.
siis kaoks kurbu mu huulilt
ja kukuksin surnult maha.....
ma päevast päeva nutan
ja tablette sisse võtan.
Miks keegi mind ei mõista??
et ma ei taha üksi seista.
Oleks vaid keegi veel
sel koledal teel..
Tahakin olla koos sinuga,
kuid sa ei taha olla minuga.
anna andeks,kui ma ei saa sinust aru...
kuid sa ei tunne seda valu.
...............................................................................................................................................................................................................................................................--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei mõtle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan.
Olen hajameelne aga kõike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga rõhun.
Tahan luua aga lõhun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga südames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju...
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka veel vähe...
Olen harjumus millega Sa iial ei harju.
Mul on valus aga ma ei karju.
Koristan aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis...
Ei ole ma igavik- olen vaid hetk.
Ei ole sihtpunkt- olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta,
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi.