Mu nahk oli lumivalge näojooned võrgutavad mu silmad olid ere punased ja mu huultevahelt paistsid kihvad.
,,Sa näed päris kena välja ja ka väga ahvatlev,,
Pöörasin võpatusega ümber ja seal seisis Deimian.
,,Sa oled veel siin,,
,,Kas ei peaks,,
,,NO TA ARVAB ET SA JÄTAD TA MAHA,,
Deimiani seljatagant tuli väljakeegi võõras hääle järgi juba teatsin et tema oli mind hoiatanud ja minuga rääkinud ja nüüd siis näen ma teda.Tal olid eledad juuksed ja kuldne läige juustes.Siledad näo jooned kollakad silmad terav nina ja suu lopsakas ja ahvatlev.Ta oli deimianiga ühe pikkune ja kandis peenelt valmistatud ülikonda mis talle sobis nagu valatud selga.Tal olid pikad küüned ja otstest teravad ja kui ta nareatas nägin ma temalgi kihvu huultevahelt paistmas.
,,No nii nüüd me siis kohtume.mina olen Lucian ja sina oled Sirena.Hmm tahad teada kust ma sind tean,,
,,Jah tahan küll.kas me oleme kuskil kohtunud,,
,,Ja.Oleme.Kuid sa vist ei mäleta ega ju,,
,,EI,,
,,Olgu ma värskendan su mälu,,
,,LUCIAN.Ehk läheks alla ja seal räägid,,
,,Hea mõte Deimian,,
,Kust see niin imetatud Lucian mind teab ja tundub et ka deimian teab teda.Läksime kolmekesi siis trepist alla elutuppa ja Deimian viipas käega et ma istuksin

Patīk