Me tuleme siia ilma suure nutuga.Me ei taipa veel mis on juhtunud,tuttavad käed paitavad ja lohutavad meid.Oleme õnnelikud,et meil on keegi kes meie eest hoolitseb.Ja nii kasvamegi suureks.Aga kas nüüd taipame,et oleme sündinud siia ilma taluma valu ja pisaraid.Kas tõesti ainult selleks et taluda valu,kannatusi,pisaraid...Aga kuhu jäävad naer,rõõm,õnn....See kõik on vaid hetk ja kaob mälestustesse.Vot selline ongi meie elu...

Patīk