Vahel on vaja tõusta püsti ja kõva häälega teatada kogu maailmale: see olen mina, pagan võtku! Ma näen välja selline nagu ma näen. Ma tunnen täpselt nii nagu ma tunnen. Ma armastan nii nagu ma armastan. Ma olen sellisena terviklik. Võta või.... jäta. Mine ära. Lepi minuga või lahku. Ära aga hakka mind alandama. Ära tekita minus komplekse. See, et ma ei ole sinu meelest ideaalne, ei tee minust veel halba inimest. Ära hakka mind vormima selliseks nagu ma sinu meelest olla võiksin. Sa tapaksid mu. Ei, mitte sõna otseses mõttes. Algul see häiriks, siis lämmataks ja lõpuks oleksin ma kadunud. Kuhugi. Kui ma pean muutuma, siis on see minu otsus. Ainult minu. Ennast tuleb armastada nii heas kui halvas. Aga ära tekita seda halba meelega. Mina olen endaga rahul. Kui sina minuga ei ole... Milles siis küsimus on? hüvasti

Patīk 2