Ukse enda järel sulgesin ja läksin
põgenedes iseenda eest
oma eksimuste pärast kogu elu maksin
ometi jäid igaveseks võlgu need
Hinge hämaruses surun maha kahetsust
kõigest hoolimata jään ma kindlaks eneses
nukker päev kui tühja ööga vaheldub
tean et valetada saan vaid sõnades
Istun maha keset tühja elurada
ees on sein ja taga - pimedus
endast sinna istuma jään maha
tühi süda täis on isekust
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!