Sain täna sellise kirja, mis oli siis postitatud mu postkasti, suured tänud postitajannale kelle nime ma ei avalda... ma ei saand ilma kuid ma pidin selle kirja siia ylesse panema...et avada mõnede inimeste silmad, loodan et aitab....aga kirjutage oma meelde jäevaid hetki ja vastukajasi siis minust kommentaaritena...

mis mul siis veel lisada on...
eem..
aga on ju..me oleme ju koguaeg hästi läbi saanud..ja mulle ju meeldinud kooliajast saati...sind teades ju,et sa oled tore ja vahva..sul on ju tegelt nii head iseloomu jooned..nagu ausalt...ja sa ju pühendud ka suhtesse hingega,mitte ei lase üle nagu tegelt ka...
pole ju mõtet suhtel,kus puudub usaldus...ja kuis sa hoolid inimesest siis on seda näha ka ja aitad kui saab...sa muretsed...ja võtad suurem osa elust naljana,mitte ei ole pidevalt tõsine...tahad ka igale poole jõuda ja olla..ja näha ilma ja meenutada kohti ja seiklusi mis oldud..mitte kodus passida...sul on olemas eesmärgid,isegi kui paistavad et unistuseks jäävad,aga eesmärgid ongi ju need mis edasi viivad..sa tahad ju kuhugi jõuda...sa võtad inimesi nii nagu nad on,mitte ei arvad kohe ei tea mida (või?)...:)
ja sinu naljad.no neist ei saa üle ega ümbert...
ok,juhe jooksis kokku..lühis tekkis...aga lõpetueks siis nii palju..iga tüdruk peaks oskama sind hinnata ja hoidma sind väga!!
sest sinusuguseid kutte on maailmas väga vähe,haruldus kohe...(ego laks:P)...kui sa oled juba sõbrana super-luks...mis siis kutina veel:)
aga aitäh,et sa oled mul olemas...sa oled mulle väga kallis ja jääd ka selleks!!