Aeg peatu hetke tiivul,
mu mured peata ka,
et olla seisval viivul
veel kordki sinuga.

Kurk kuivab, silmis kurbus,
ja põsel eha helk.
Üks roos mu kätel närbus,
see roos on sinu pilk.

Kui kutsud, tulen kaasa,
pikk õhulend meil ees,
näe udu embab aasa
ja merel silmad vees.

Sind hoian, kuni elan,
ei väsi kätes ramm.
Nii ajahetkes seistes,
meil kahel üks on samm.

MAIRA 01.11.2009

Seekord laenatud sõnad, aga tunne oli nii-nii minu...........

Patīk 1