Tänapäeval möödub suur osa kallist ajast oodates.Oodates kõikvõimalikke asju.Arsti ooteruumis oodates arsti või õe tulekut,teatades teie hetkest siseneda kabinetti.Oodates bussi,trammi,trolli.Et saaks kord ometi edasi liikuda.Pikkades liiklusummikutes oodates midagi jumalikku.Kontsertite kassade järjekorras oodates oma võimalust pilet hankida.Oodates õnne,rikkust,armastust ja ka loomulikult oodates omaenda surma.

Tavaliselt möödub see aeg üksluiselt ja igavalt.No kas just tavaliselt aga siiski,igavalt.Muidugi eri olukordades,möödub ootamis aeg erinevalt.Loomulikult mõjutab ka inimeste iseloom ja muud tegurid seda pikka ja piinarikast ootamis protsessi.

Tegurid mis võivad muuta ootamise vähem igavaks on siis kasvõi inimestega suhtlemine,kõikvõimalikkude ajakirjade-lehtede lugemine või siis niisama unistamine.

Eks me kõik ole midagi oodates kõiki varjante proovinud,et oma ootamist vähegi lõbusamaks muuta.

Täna ma räägin ühest võimalusest,mis võibolla tundub lapsik mõnele,kuid siiski rikka fantaasiaga inimesele võib muuta ooteaega hulka lühemaks.

Mida teha siis,kui oled ooteruumis,enne röngteni.Oled ruumis kus on tool sulle istumiseks,riidenagi ja mitte midagi muud.Kas ka seal saab aega vähemalt ajule muuta lühemaks ilma telefonita?

Kas te olete proovinud lihtsalt ümbrust jälgida?Ma ei mõtle ümbritsevaid inimesi ega askeldamisi.Ma mõtlen ümbritsevat keskkonda.Näiteks põrand.Põrandaid on igasuguseid.On kirjusi,triibulisi,ruudulisi,ümarate kujunditega,nelinurksete kujunditega,on värvilisi,mustvalgeid,on pehme kattega põrandaid ja on kivi põrandaid jne. Näiteks võtame lihtsalt värvitud puitpõranda. Alguses ei mõtle me muust,kui sellest mida silmad näevad.Kuid nägemine ja NÄGEMINE on kaks eri asja.Selleks,et päriselt näha midagi,vajab inimene siiski ka fantaasiat.Istute näiteks siis seal ruumis j ajälgite põrandat.Värvitud.Mitte päris ühtlaselt,kuid siiski päris kenasti.Mõnest kohast on värv kulunud,mõnest kohast on põrandalauad natuke katki,mõnest kohast on värvitud liiga paksult.Vaadates paksemini värvitud kohta põrandal ja natuke kasutades oma fantaasiat,avastate peagi,et paksemalt värvitud koht põrandal meenutab kangesti näiteks naabritädi,või siis näiteks tegelast kuskilt multifilmist.Pole imelik ,kui avastadjärsku põrandalt miki hiire täiusliku portree.

Asi ei ole muidugi nii lihtne fantaasiavaestele inimestele.Nende jaoks jääb täpp täpiks ja ongi kogu lugu.Ei mingit rõõmu.

Niisiis,kui avastate end kuskil ooteruumis oodates arsti ,vaadake kas tunnete põrandal ära mõne lapsepõlve kangelase pildi=P

Laske fantaasial lennata.

Patīk 2