[usernames]'s blogs
Kolm päeva, mis olid täis üllatusi.
Kas tead, mis on hirm?
IV advent 2010
Tavaline päev enne jõule. Mõnus on see pühadeootus.
Koolis käib tõeline sigin-sagin, sest pakkimisega on kiire. Teisipäeval on kolimiskett, mis peab tegevuse käima lükkama ja uuel aastal alustamegi uues majas. Kooli saab päris valmis alles septembriks. Sisustus peaks olema kaasaegne - hea õpetamiseks ja parim õppimiseks. Vaheajal muidugi õpivad õpetajad selle uue tehnikaga ümber käimist. Usun, et saame hakkama!
Seoses kolimisega tuleb välja see fluidum, mis valitseb vanu maju. Igas kapis on midagi põnevat, juba ammu unustatut või ununenut. 35 on pikk aeg. Lausa kaks erinevat riigikorda on selles. Õpilastele, kes aitavad pakkida, tuleb nii mõnegi…
Jõuluvana tõi mulle lugeri. Praeguseks olen endale selgeks teinud, kuidas sellega ümber käia ja soovitan kõigile, kes loevad. Digi-raamat on odavam, lugeriga toimetamine lihtne. Eriti hea on see, et lugeda võib igal pool, peab järge, on kaalult kerge, mis sest, et võib sisalda tervet raamatukogu.
Olen kevadega kohtunud Hollandis 13 korda ja alati on see erinev nagu inimesedki. Õitsevad kirsid ja magnooliad, nartsissid teede ääres on peaaegu lõpetanud. Alati on pannud mind imestama, et hoolimata munakivikattega tänavatest, ei tõuse siin kunagi üles tolmu nagu kodus. Igal reede pärastlõunal on madalhoonestusega linnaosas suur turg peatänaval. Ettevalmistus nädalvahetuseks. Letid ei tohi varjata kauplusi ja inimestele peab jääma liikumisruum. Hoitakse inimest. Hoolitsus on enestmõistetav mitte paberile kirjutatud seadus!
Ja ongi jälle alanud suvi.
Jaanipäev läks täpselt nagu tavaliselt, ei midagi erilist. Lõke, liha, lõbu. Peaasi, et kõik elusana koju said.
Nüüd puhkusele. Päike ootab Pärnus.....
Väga lihtsalt suri minu ema, heitis kolmapäeva õhtul magama ja neljapäeval ei ärganud enam. Täitis ise oma soovi - omas kodus omas voodis ja rahulikult uinudes.
Oli alles pikk päev.
Mida kõike juhtuda sai või juhtumata jäi? Hommik - küll oli külm. Jälle kiire ja ei mingeid järelmõtlemisi. Ikka tere-tere ja edasi. Kui kaua veel jõuab?
Pole seal nii külm ühtigi, aga
Olemegi siis uues majas ja sisseadmise ning sisseelamise esimene tuhin möödas. Mis algul oli uus ja arusaamatu, on praeguseks loomulik. Eriti ehmatav oli suurus - päeva jooksul läbitavad vahemaad on mõõdetavad kilomeetrites. Mäng uue tehnikaga on põnev ja loov. Uus on saanud harjumuslikuks ja tagasi kitsasse vanasse majja ei taha!
Miks on küll nii, et tahaks nagu kõik ära rääkida, aga just siis tuleb midagi vahele ning mõte jookseb ummikusse? Ja siis polegi enam tahtmist rääkida!
Miks on nii, küsimusi on alati rohkem kui vastuseid? Tegelikult aga on vastupidi!
Miks arvatakse, et ainult loll küsib ja tark vastab? Vahel on ikka tõeliselt vastupidi ja tark naudib lolle vastuseid.
Kevad ajab vägisi filosoofiliselt mõtlema. Onju kevad kõige uue algus. Alustame siis....