[usernames]'s blogs
soovin ,et oleksid siin minuga..
kuigi mina olin see kes ütles et ´MINE´
nüüd aga olen siin üksinda ja tunnen et...
tunnen ,et hing on nii haige....
tuju on kehvemast kehvem...
üritan sulle mitte mõelda ,
kuid vägisi tuled sina mu mõtetesse...
käin toast tuppa....
vaatan aknast välja ja loodan ,
et näen sind sealt tulemas....
kuid ei ,näen vaid tühjust...
näen vaid tühjust ja pimedust.....
| Vaid ainus samm on armastusest mureni. Vaid ainus hetk mis kumab kauguses. Jah, tead ju küll, et armastus ei sure nii vaid ikka ootab- sütti veel kord viiv. See hetk ka tuleb möödanikust tagasi ja korraks helklebki me üle viivuks siin. Ning samas kaugeneb tunasesse edasi ja oled jälle üksi-üksi nii. Ja vahest loodadki ehk armu jumalalt. Või hoopis tõreled sa kurjalt saatanaga, et miks küll õnn ei leia sind su oma vaiba alt ja õnnetus sind tihti ajab taga. Sa püüad põgeneda selle eest kui hobu kel jaksu eluks küllalt antud on. Kuid armastus see maalitud… |
Meil oli ammu aeg nii ilus,
et mõtlema mind paneb see.
Ma arvan aeg meil halva silub,
kuid vaevalt ristub meie tee.
Me armastus täis oli võitlust,
siis taanduma sind sundis see.
Ses elus pole üldse õiglust
ja lahku vviski meid me tee.
End vihkama ma sundisin,
et vabaneda suudaks, saaks.
Ja samas andestada tahtsin,
kui miskit enam tunne ma.
Ma tegin elus palju vigu,
mis kahetsema paneb mind.
Ka otsustes ma olen tigu,
on ajal ikka oma hind.
Sa tõstsid korraks välja veest,
et anda ja siis võtta taas.
Ja rebisid mul hinge seest,
see siiani on kuskil maas.…
| » Varastatud hetked | ||
Ma olin keegi Kunagi ehk sinu jaoks Ma nüüdki veelgi Kui uduloori kaoks Tahtsin tõusta ma tuhast Tunda õnne, armast ja puhast Olla väärt igat hetke Sel tundmatul hingeretkel Sa tulid, kuid mitte minule Ei kirjutanud sa neid ridu Ma olin ainult hetkeks sinule Meid miskit veel ei sidunud Olin vaid palsam su valule Mis ei kuulunud minule Olin ise veel haavatud hing Kuid keegi ei ravinud mind Tahaksin lahkuda siit Mitte kunagi enam meenutada sinu nime Kuid vaid veel üks mõru piisk Ehk ootan… |
|
|
| |||||||||
Armastan piparmündi teed-
selle lõhna ja selle mekki.
Armastan oma kõiki asju-
kaisukaru ja pehmet tekki.
Armastan õnnelikke inimesi-
nende ausust ja naeratavat suud.
Armastan oma kodumaad,
öist tähistaevast ja täiskuud.
Armastan värsket õunamahla,
mandariine ja krõbedaid piparkooke.
Armastan metsmaasikamoosi
ja magusaid siirupijooke.
Naljakas , kuid ma armastan ka
oma kohmakat koera ja kräunuvat kassi.
Tooli, millel istun ja
laual olevat kohvitassi.
Armastan elu, ükskõik, mis
on selle hind.
Armastan.... ja armastan oma peret.
See armastus minu hinges
Põleb ehkki tagajärgi ei tea
Kardan haiget saada- loodan,
et veab ja kord libistan kätt
mööda sinu veatut keha
ja annad voli tundeile
tundeile mis justkui paisu taga
ühtiksime koos ja aeg kaoks
tunneks tundeid milleks me loodud
| Minust mööda vaatad sa Kõik mis oli on kadumas Kõik võis olla pete Sellest raskelt üle saan Sa oled võluv ka teistele Miks mina siin vahel? Miks pean sind nägema? Mikse rohkem veel kui kirjeldan Sa oled iseseisev! Sa oled võrratu! Sa oled veel enamat! Miks pean sind tundma? Miks ja miks ning mis sellest, Et olen lammas, ja veelgi enam Sest ei saa end avada, rõõmus olla ,- miks just mitte sinuga? Milleks elada,- üksinda Kas ehk selleks, et kuskil on keegi Keegi kes on ka üksinda Üksinda unistades mehest Mehest… |
Kallis ma mõtlen iga het
iga sekund ainult sulle,
Ma ei taha seda teha
ma tahan lihtsalt su juurde.
Tahan su tuliseid huuli
mu huultel tunda
ja pehmet keha
vastu mu keha panna
Ütle mulle :"mis mul tuleb
selleks küll teha?"
Ma vajan su hellust ja puudutusi ,
sama palju kui sinagi musju
Tahan suuri kallistusi
ja et tõstaksid minu tuju!