[usernames]'s blogs
Ma näen ju seda miskit Sinus endas.
Ma näen, nii raske sõnadesse laotada.
Ma tean, Su valu kummitab mu mõtetes.
Ma tean, Sind aidata ma ei saa.
Võin püüda Sinu kannatusi.
Ei endalt neid suutnud kaotada.
Võin kuulata, hääl muret kannab.
Ei minu sõnad seda olematuks muuda.
Tosin hinge mu juurest kaugele rändab.
Vaiksed nuuksed varalahkunute seast.
Ja naeruväärsed probleemid ärritavad,
sest keegi ei näe, ei tahagi näha.
Tähtsaim on ego ja mina ja mina.
Väiksed mured, eilsed ohked.
Keegi teeks pai lumele.
Vaigistaks hääle, muudaks vedelaks vee.
Üks ja kaks sammu tema suunas.
Mõistaks, arvestaks, kingiks südame.
Kilked ja tühine naer me vahel.
Lendleb tumedaid linde.
Magus ohverdus punastel kätel.
Taeva poole suunatud, andeks palutud.
Süütus silmades, hiline ülestunnistus.
Hirmust sai vihkamine, enda lukustamine.
Kivist plaadiga ennast kaitstud.
Noaga torgatud, appihüüe, kritseldused.
Ja tema, ta tunneb puudust.
Ja ta teab, et keegi on puudu.
Teab, kaotatud eriline tunne.
Kui kaugele läks see tuul.
Kui kaugele heli kuuldus.
Kui kaugele vesi kandis.
Saatuse määrab, säravad märgid.
Kehale kujundid, eesmärk, unikaalne.
Peita need oma kuue alla, edasi liikuda.
Jah, kõik on õige.
Kõik on nii nagu olema peab.
Kõik läks nii nagu minema pidi.
On armastuse puna, südamete sära.
Armuvalu, nutt ja ahastus.
Tahan teda tagasi, uuesti ja uuesti.
Keegi, keegi ikka näeb.
Näeb armastusest kaugemale.
Näeb näljahäda, pommid, sõjad.
Keegi, keegi ikka näeb.
Näeb enda südamest kaugemale.
Näeb elu, saatust, surma ust.
Ei, ei keegi näe.
Ei näe armust kaugemale.
Ei, ei näe looduse hukatust.
Ei, ei keegi, ei tahagi näha.
Ei huvita, ei hooli, ei soovi teada.
Ei, ei toimu miskit muud siin ilmas?
Esimesed sõnad, kaar Su elule.
Moment, mis ei unune, ei kao.
Armastus, mis luurab, otsib, otsib,
koletise palet.
Elu halastamatu piinaja.
Noore neiu juht teise ilma.
Purustan Su kiskuja, lihtsad sõnad,
kannatus, kannatlikus.
Õrn laul õhus lendlejatest.
Kuniks saab värvid kantud, maha kraabitud.
Ja näen Su silmades Teda,
hirmude kajakat.
Sa oma jõus ja võimetes.
Tõesti, tõesti, leidsin vastase.
Või mõistatus või trikk?
Vastus, ring Su elule.
Mäletage oma mälestusi. Nii häid kui ka halbu. Mälestused on need, kes teevad meist selle, kes me oleme või olime. Kui poleks mälestusi, siis poleks ka olnud ju elatud elu. Mitte unustada...