Ma olen lumetorm aprillikuus,
Jäälilled viimseil klaasist aknail.
Ma olen hommikune lehk su suus
Ja hääl su peas, kes käsib olla vapram.

Maasikašerbetina ma sulan sinu sisse
Ja muutun rasvaks nabaalapiirkonnas.
Sind õues tõmban lumekeerisesse
Ja ümber käe sul olen iseenda kootud kinnas.

Ma olen vihm, mis tilgub suvel läbi lae
Ja kuldne võtmehoidja sinu taskus.
Vanana ma olen sinu silmakae,
Su kuumaõhu õhupalli raskus.

Ma olen kärbes sinu valges laes
Ja joonistan seal tumepruune täppe.
Ma olen lips, mis pole enam moes
Ja haamer, millega lõid vastu näppe.

Las ma olen puru sinu silmas,
Su kollane ja kleepuv kõrvavaik.
Ma ei suudaks eales olla ilma,
Et su sees mul oleks oma salapaik.

Нравится 2